Keskkonnakaitseseadmetes kasutatavate plastide hooldusjuhend

Keskkonnakaitseseadmete plastosade hooldus tuleks kavandada lähtudes materjali tüübist, töökeskkonnast ja kasutusnõuetest, keskendudes pinna seisukorrale, konstruktsiooni terviklikkusele, ühendustele ja tihendusomadustele. Igapäevasel kasutamisel tuleb plastmahuteid, heitgaaside puhastustorne, reoveepuhastustorusid ja muid plastkomponente regulaarselt kontrollida pragude, punnide, deformatsiooni, valgendamise, vananemise või ebatavaliste lekete suhtes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata keevisõmblustele, äärikühendustele, klapiühendustele ja suure pingega aladele. Kui avastatakse lokaalseid kõrvalekaldeid, tuleb põhjust kiiresti analüüsida, et vältida defektidega seadme pikaajalist töötamist. Seadmete puhastamisel tuleks plastmaterjalist lähtuvalt valida sobivad puhastusmeetodid ja pesuvahendid. Vältida tuleks tugevalt söövitavaid kemikaale, mis võivad põhjustada paisumist, pragunemist või jõudluse halvenemist, samuti tuleks vältida teravaid tööriistu seadme siseseinte kraapimiseks. Erinevat tüüpi plastide (nt PP, PVC, PE ja PVDF) puhul tuleks puhastusmeetodid, töötemperatuurid ja lubatud rõhud kindlaks määrata materjali omaduste ja seadme juhendi alusel; ühtset hooldusstandardit ei saa rakendada. Samal ajal tuleb seadmeid ümbritsev keskkond hoida puhtana ning praht, mis võib mõjutada torujuhtme transporti ja seadmete tööd, tuleb kiiresti eemaldada. Kontrollida tuleks tugede, kinnitusdetailide ja vundamentide stabiilsust, et vältida plastosade deformeerumist välismõjude, vibratsiooni või ebapiisava toe tõttu. Pikaajaliselt õues töötavate plastseadmete puhul tuleks arvestada ultraviolettkiirguse, vihma erosiooni ja temperatuurimuutuste mõjuga ning materjali vananemise aeglustamiseks võtta vajadusel varju- ja kaitsemeetmeid.

 

Tuleks luua regulaarne hooldussüsteem, mille kontrollitsüklid määratakse seadme tähtsuse, söötme söövitavuse ja tegelike töötingimuste alusel, ning hooldusdokumente tuleks säilitada. Happelist või leeliselist heitvett või söövitavaid gaase edastavate keskkonnakaitseseadmete puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata torustike, mahutite, puhastustornide ja ühenduspunktide kontrollimisele lekete, korrosioonikahjustuste või lokaalsete deformatsioonide suhtes. Regulaarselt tuleb kontrollida ventiilide avanemist ja sulgemist, tihendite seisukorda ja tugikonstruktsioonide normaalset toimimist. Pikaajalise rõhu või pideva koormuse all olevate plastkomponentide puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata materjali roomamisest põhjustatud mõõtmete muutustele ja konstruktsiooni deformatsioonidele, vältides projekteeritud töörõhu, temperatuuri ja koormusvahemiku ületamist. Kui seadmel tekivad praod, olulised deformatsioonid, keevispraod või lekked, tuleb see vastavalt riskitasemele viivitamatult sulgeda, isoleerida vastav keskkond ning ülevaatuse ja remondi peaks läbi viima professionaalne personal. Lihtremondiks ei tohiks kasutada tavalist liimi ega kontrollimata remondimaterjale. Ohtlikku keemilist keskkonda kasutavate seadmete puhul tuleb enne hooldust lõpetada väljalülitamine, evakueerimine, puhastamine, asendamine ja vajalik ohutuse kontrollimine. Vananenud või tõsiselt kahjustatud komponentide puhul tuleks need katsetulemuste põhjal viivitamatult välja vahetada ning pärast hooldust tuleks teha tihendus- või funktsionaalsed testid vastavalt kehtivatele nõuetele. Igapäevaste ülevaatuste, regulaarsete hoolduste, anomaaliate käitlemise ja hooldusdokumentide pidamisega saab õigeaegselt tuvastada võimalikud probleemid seadmete töös, vähendada planeerimata seisakuid, pikendada keskkonnakaitseseadmete plastkomponentide kasutusiga ning parandada kogu keskkonnapuhastussüsteemi tööstabiilsust.